1849. aasta seadusega hakati talusid päriseks ostma. Jaak Gross (1822-1872), sündinud Äärdu (Erdo) talus, abielus Elts Grossiga (Allik), ostis endale Översti, lisaks ka Vanausse (mille varsti õemehele maha müüs). Tütrele Tiinale, kes abiellus Tima Peetriga, ostis Jaak Gross Ustimäe. Aitas veel osta ühel pojal Odra talu, teisel pojal Joosti talu. Taludele tehti sissemaksed ja maksti ajapikku. Esimeste talude ostmise ajal tegi Jaak allkirjaks kolm risti, hiljem kirjutas korraliku allkirja. Jaak suri Översti lauda katust ehitades, kukkus alla ja sai raskesti viga.

Översti tähendab rootsi keeles ‘ülemine’, ‘ülemtalu’. Penuja mõisa vakuraamatus nimetatud juba 1750. aastal. Överstil oli ostmise ajal 263 vakamaad, talu osteti 1856. aastal, Vanausse 1857. aastal. Vanal ajal oli Överstil ka rehetare, hiljem ehitati ümber häärberi moodi majaks, rajati suur õunaaed, iluaed.

Praegu (2010.a.) on Överstil vaadata kokkuvajunud elumaja jäänused, lauda kivimüürid, aida-kuivati kivimüürid, suur tiik, kaks suurt valatud väravaposti, kaev lauda juures (raketeta, OHTLIK), keldri laotud kividest sissekäik. Talu oli omal ajal uhke ja rikas, seda näitavad suured kõrvalhoonete mõõdud ning olemasolev fotomaterjal. Omal ajal oli hoovis ka lipuvarras. Överstile sisse minnes paistab kohe kaugelt silma Översti väga vana ohvrijalakas, mis on looduskaitse all, juures silt: II aastatuhandest, s.t. et puu vanust määratletakse nii, et pole üle 1000 aasta vana. Puu ümbermõõt on suur.

Märt Gross (13.12.1853-1939) + Elts Maling (sünd. 9.06.1861?)

Märt Gross päris Översti talu isa Jaak Grossilt. Märt Gross abiellus Elts Grossiga (Kerase talu Malingu tütar). Märt Gross on olnud ka vallavanemaks. Märt on sündinud enne Jaak ja Els Grossi asumist Överstile.

Märdi ja Eltsu lapsed olid:

1. Hendrik Gross, tsaariarmee ohvitser, sünd. 1888, suri 1915 Krimmis kopsupõletikku, oli abielus venelannaga.

2. Alma Alwine Tats (sündinud 1886 või 1885), I abielus 1910 alates Keresega, II abielus 1922 alates oli Hendrik Tatsiga (sünd 14.02. 1878). Almal oli esimese mehega tütar, keda kutsuti väikseks Almaks, tema abiellus Kassiga. Kõik läksid Ameerikasse, järeltulijaid ei ole rohkem.

3. Ida Kangur (sünd Gross, 1894-1972), abiellus 1926 Juhan (sünd 1901) Kanguriga. Pere saadeti Siberisse, mees suri asumisel. Ida poeg Alfred (1927-52) sai õnnetult surma, maetud Penuja surnuaeda. Alfred abiellus Lillemetsa Leidaga. Neil oli üks laps Agu Kangur (s. 1950), kes on abielus Marta Metusega Nende lapsed on Merike (s. 1974) ja Andrus (s. 1981).

Ida Kangur on maetud Halliste kalmistule teispool teed Karu talu platsist, kunagi oli nimeplaat peal, pole suutnud leida.

4. Alfred (sünd. 1905 või 1904) päris talu, eestistas nime – Piirsalu. Esimesel Eesti ajal oli propagandavalitsuse direktor, emigreerus 1944 USA-sse. Alfredi tütar maetud Ida platsi peale. Alfred suri Ameerikas.

Kas oli Afredil nimeks Alfred Olev. Ühes Jaanus Grossi skeemis on nimi Alfred August Johannes Olev, kes abiellus 1929 Alma Messeriga (sünd 1907), neil oli laps Helga Aliide Gross (kes ilmselt noorelt suri).

5. Märt Gross (11.11 1886- 08.09.1887)

6. Alide Rosalie Gross, sündinud 8. sept 1889

Koostas Alli Lunter.