Songa talu. Lopa talu.
koostas Alli Lunter, redigeerinud Jaanus Gross.
Lopa asub Atikal, mäe veerul. Lopa oja ja org on Karksi ja Halliste kihelkonna piiriks. Lopa talu ja Lopa bussipeatus ei lange kokku.
Märt Erg (nime algtähendus võis olla Härg, sest ä moondus sageli kirjades e-ks) tulnud 1861 Raagalt Songale, olnud siis 8-aastane. Songal sai Märt ka talu peremeheks. Songale tõi Märt omale naise Övesrtilt, Kadri Grossi. Songal olid sündinud ka Märdi ja Kadri esimesed lapsed Hans ja Jaak.
Lopa talu osteti 1890, eelmine peremees Hendrik Laur oli talu maha mänginud ja Songa peremees, pikk ja blond Märt Erg ostis obligatsioonid ära, jättis oma poja Hansu Songale elama. Lopal ehitas Märt uued taluhooned. 1900. a. oli Lopal tulekahi, välk tabas kolm korda järjest taluhooneid. Märt ehitas jälle uued hooned.
Märt oli töökas ja kokkuhoidlik, ta hoolis ka oma talu rahvast, ta polnud nii koloriitselt kauka jumal, kui Kitzbergi teoses kujutatud. Märt suri 1936. aastal üle kaheksakümneaastase pimeda raugana (vt. Kitzbergi monograafia, koostanud V. Alttoa, 1960).
Songa asus 4 km Lopalt edela pool, Karu talu lähedal. Perenaise ülesandeid täitis Songal Mari Gross Pöögle Odralt. Jällegi seos Grossidega.
Märt Ergi poeg Hans on näidendis „Kauka jumal“ noore Märdi prototüüp, nagu ka tema abikaasa Kadri on Miili prototüüp.
Märt Erg vanas eas. Foto originaal asub A. Kitzbergi tubamuuseumis.
A. Kitzberg oli 1908. aastal naabertalus Evertil külas, Augusti venna Jaani tütar Marie oli seal perenaine, Marie oli abielus Peter Nõgesega. Everti ja Lopa olid naabrid ja vahel tülis, seepärast oli kirjanikul, millest kirjutada. Näidendi “Kauka jumal” tegelased on Lopa talu eluolu ja inimestevaheliste suhete põhjal kirjutatud, pisut muidugi liialdatud, kuna Everti talu rahva jutud andsid teosele oma tooni.
Pärimuse järgi on Ergid võtnud mitu korda naisi Grosside hulgast, Äärdult ja Överstilt ning Odrale jäi vallaspoeg.
Ergid on maetud Halliste kalmistul mitmes eri kohas.
Kauka jumala vend olnud Halliste kiriku vöörmünder, üks plats kohe kabeli taga (Hans Erg + Kadri Erg), teine suur plats on peateelt paremale keerata esimese risttee ääres. Kauka jumala enda plats asub ka kabeli taga, kuid hauakivi puudub.
Erg’ide sugupuu väljavõtted.
Hans Erg 1822-1902 + Kadri Erg 1820-1895 (sündinud Gross, Jaak Grossi (1822-1872) õde, elas enne abiellumist Erdo nn. B talus) 2009. a. suur must marmorsammas, rist murdunud maas (kabeli taga).
Märt Erg, Lopa peremees (suri 1936) + Elts Erg (Gross, 1853-1936, Överstilt)
KAUKA JUMAL
Teadaolevad järeltulijad:
- Hans Erg + Kadri Nirk (Erdo nn. A talust, Erdo Grosside naabertalu)
- Jaak Erg (1889? – 1944) + Linda Mägi (1899 – 1977)
- Kadri Erg (1881 – 1916) + Hendrik Naaris (kaupmees Nuias)
- Märt Erg (1895 – 1945) + Marie Schneider (sünd 1893?)
Lopa talu piltides
Foto vanast Lopa talust on näha Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriajaloo võrgukeskkonnas KREUTZWALDI SAJAND
Allpool Lopa talu aastal 2010.
Lopa talu 2010.a.
Lopa talu aita kujutav maal. Maal asub A. Kitzbergi tubamuuseumis.