Koostas Alli Lunter 2010.a.

Ustimäe nime kohta on raske järeldusi teha. Nimi on vana, mulgi murdes tähendab ‘usti, ust’ =  ‘kohe, kiiresti, ruttu’. Võib-olla on tegemist rootsi või saksa keelega, kus ‘öst’, ‘ost’ tähendab ’ida’.

Ustimäe asub Penuja-Lilli tee 6. km-lt vasakule Passi talu teed pidi sisse minna veel umbes 1, 5 km, praegu sinna enam teesid pole. Salme Tima-Lunter meenutas sageli pikka lumist kooliteed Penujasse – 8 km. Penujas oli vene õigeusu kool, sealne kirik on 135-aastane, praegu varemeis.

Ustimäe talu ostis Jaak Gross, kes oli abielus Elts Grossiga (Allik). Talu osteti tütar Tiinale 1871. aastal 5,5 tuhande rubla eest Penuja riigimõisalt. Oli kännustik, mis vajas palju tööd põllumaaks tegemisel. Jaak Gross ostis mitu talu või maksis vähemalt esimese raha sisse: Översti – 1856, Vanausse – 1857 (selle müüs maha oma õemehele), Odra (kahasse poeg Hans Grossiga Karu talust) – 1868, Joosti – 1868, Ustimäe – 1871. Oli majanduslikult soodne aeg, lina maksis palju, veeti Riiga ja Pärnusse. 1849. aasta talurahvaseadus andis võimaluse talude päriseksostmiseks.

Tiina Gross (1845-1892) abiellus Peeter Timaga (1847-1916), kes oli sündinud Lätimaal Toila mõisas (Dole – Läti kaardi peal, Lillist otse lõunasse, mitte kaugel). Naukseni mõisa lähedal on küla Doles (läti k. om. k). Peeter Tima vanemad olid Märt Tima ja Ann Tima. Peeter Tima oli Översti sulaseks ja abiellus peretütrega, kellele isa talu ostis, hiljem pärast naise surma päris Peeter Tima selle talu – Ustimäe. Peeter Tima oli vene usku ja on maetud Penuja surnuaiale (tagapool suure tee ääres vasakul väike nimeta metallrist), Tiina Gross-Tima oli luteri usku ja on maetud Hallistesse oma isa ja emaga samale platsile (2010 must puurist). Samal platsil on ka hauatähis Grosside-Krosside vanima matmispaiga kohta.

Peeter Tima ja Tiina Tima (Gross) lapsed olid:

1. Peeter Tima (sünd 1870), pidas Kärstnas kõrtsi, tema poeg Ernst ostis Muri talu ja alustas viljapuude kasvatamise ja  müümisega, tema talus oli puukool, millest hilisemal ajal kasvas välja Polli Muri puukool. Ernst lahkus Ameerikasse. Peetri tütar Erna võttis endalt elu, lapsed kasvasid üles vanemate juures.

Peeter Tima oli keerulise elulooga, tal oli neli naist (ei tea, kui ametlikud) ja 18 last.

2. Elts Tima (Evert) (sünd 1872), abiellus Võrus Evertiga ja pidasid seal sauna. Enne seda oli Elts kodus Ustimäel perenaise eest, sest ema Tiina suri varakult. Eltsu tütar abiellus Lembergiga ja nemad pidasid väikest limonaaditehast.

3. Jaak Tima (sünd 1877) oli rändkaupmees ja metsakaupmees, ostis Viljandisse Tallinna t. maja, pidas Viljandis poodi ja Aaslaval kõrtsi. Abiellus Malle Kulbokiga, neil oli viis last. Tütre Rosalie Rulli (Tima) järeltulija on Abja õpetaja Hilja Heinsalu.

4. Märt Tima (sünd 1879) päris talu ja abiellus 1918.a. teenijatüdruku Roosi Peterselliga. Neil oli viis last, kusjuures kaks neist surid varakult ja ülejäänutel polnud järeltulijaid, see liin on lõppenud. Viimati elasid talus õde Selma ja vend Ilmar Tima. 1970. aastatel kolisid nad Apja ja talu jäi tühjaks. Nad kõik on maetud Hallistesse Timade platsi peale. Üks tütardest, Miralda, on maetud Tallinna Rahumäele koos oma mehe Saarega .
Ustimäe oli väike talu, alla 30 ha, võõrast tööjõudu peaaegu ei kasutatud ega poliitiliselt millegagi seotud ei olnud, seepärast ei saadetud neid ka Siberisse, talu muidugi võõrandati. Talu hoonestik oli algul rehetare otsaga, hiljem sellest loobuti. Tare kambriteosas oli kolm tuba ja köök. Talus oli lilleaed, tiik, saun. Märt Tima ehitas  pärast ajateenistust kodutallu tulnuna suure maakividest lauda, mille seinad praegugu (2010) täies kõrguses alles, ja korraliku palkidest aida. Märt ostis ka noore peremehena tallu heina- ja viljaniidumasinad.

Tänaseni (2010) on alles Ilmar Tima aegu ehitatud korralik tugevate valatud raketega kaev. On alles palju vanu õunapuid, iluaia lilled ja ilupõõsad on ennast külvanud üle hoovi ja aiamaa laiali. Iluaias on kaks kõrget elupuud oma uhkes ilus. Päris vaatamisväärsus on talu 300 meetrit pikk tammeallee, kus sekka saart. Talu õues vahtrate ja saarte kõrval kasvab endiselt otse majaukse ees võimas kask. Kui Ilmar ja Selma Apja kolisid, istutas Selma ka Abja maja ukse ette kasepuu. See pere elas endiselt vanades talutraditsioonides.

 

5. Hans Tima (1881-1925) abiellus 1913. a. endast 14 aastat noorema Amalie Lümpiga (1895-1971), kellega oli neil neli last (Herbert, Salme, Ernst ja Helmi). Hans oli õppinud mööblitisleriks, neil oli kodus omatehtud mööbel. Hans suri veremürgitusse (arsti kutsumisega viivitati). Amalie jäi 30-aastaselt leseks. Hansu ja Amalie üks järeltulijatest on Salme tütar Alli Lunter (õpetaja) ja tema poeg Aare Pilv (kirjandusteadlane).

Amalie Lümpi (Lümba) isa oli Juhan Lümp, abielus Pikassilla Raali tütre Mallega. Juhan Lümbal oli kaks talu – Ässi (Essi) ja  Tõnumõtsa. Huvipakkuv kirjanduslooliselt on just Tõnumõtsa, mis on vanade kaartide peal nimetusega Tammara, see talu andis Kitzbergile ainestikku “Libahundi” kirjutamiseks (pärimus saadud Linda Pärnalt Abjast, elas Abja teel, oli Kosksilla õpetaja.(mitte Tammekannu talu Lopa lähedalt ei olnud “Libahundi prototaluks, nagu mõnes allikas kirjas on). Tammara talusse viib tee Penuja surnuaia tagant, umbes 2 km edasi.

6. Ann Tima (Nool) (sünd 1882) abiellus Peter Noolega, läks oma mehega 1912. aastal Rõugesse elama, on elanud Virumaal Mäetaguse valas Mäurumäe talus ja ka Venemaal (elanud või läinud?) Ann lahkus talust tüliga päranduse pärast peale isa Peetri surma, kaotas kontakti sugulastega.

7. Leena Tima (Tõrvand) (sünd1885?) abiellus Jaak Tõrvandiga, asusid elama Taageperra Turandi tallu, maetud Karksi vanale kalmistule. Jaak Tõrvand oli metsa ülestöötaja. Leenal oli kaks tütart Senni ja Linda. Linda abiellus Elmar Rimmeliga (sugulusseos kirjanik Rudolf Rimmeliga, Rimmelid on seotud ka Ella Vuolijoega).

Ella Vuolijoki (Murrik) oli Elmar Rimmeli vanatädi. Turandi talu, kuhu Leena Tima ja Elmar Rimmel elama asusid, oli Ella Vuolijoe (Murrik) isa õe Mari Karu kodu, maja umbes 400 aastat vana, maja on üles taotud ilma naelteta, asus/asub üksiku taluna Kikepära oja käärus Taagepera piiril. Ella Vuolijoe ema Katariina Murrik on maetud Taagepera kalmistule. Samal kalmistul on ka Mats Erdelli kabel-ausammas.

Et Grosside suguvõsa oma matmispaikadest nii palju teab, peab aitäh ütlema Ustimäe viimasele perenaisele Selma Timale, tema näitas 1993. aastal Alli Pilv-Lunterile vanad matmispaigad (Jaak+Elts, Karu, Joosti, Översti). 1994. aasta kokkutulekul otsustati esivanemate matmispaik tähistada hauakiviga. Selma Tima elas vanatüdrukuna, Ilmar Tima vanapoisina, nad olid kinni arhailises eluviisis ka siis, kui elasid juba Abjas. Ilmaril oli ikka hobune, kui teistel olid autod. 1992 või 1993. aastal käisime Ilmari hobusega Ustimäel, selleks kulus terve päev. Kui Halliste kirik uuesti avati ühel jõululaupäeval, olid Ilmar Tima ja Selma Tima hobusega kalmistule sõitnud, aisakellad peal.